5 märki, et laps vajab logopeedi või eripedagoogi tuge

Lapse areng on ainulaadne ja algab juba sünnist, kuid mõnikord võivad ilmneda varajased märgid, mis viitavad vajadusele otsida professionaalset tuge. Varajase märkamise ja sekkumise tähtsus on suur, sest see aitab vältida raskuste süvenemist ning toetab lapse edasist arengut.

Siin on viis peamist märki, mida lapsevanem või õpetaja võiks tähele panna.

• Raskused kõne arengus

Kui laps ei hakka õigel ajal rääkima, tema sõnavara on piiratud või ta hääldab sõnu raskustega, võib see olla signaal keelearengu häirest. Sellised probleemid võivad avalduda ka raskustes lausete moodustamisel või suhtlemises kaaslastega. Arengulise keelepuudega lastel esineb sageli ka suhtlemisraskusi (Leonard jt, 2011). Logopeedi tugi aitab arendada nii hääldust kui ka kõnefunktsioone ning toetada lapse oskust end väljendada (Kliinikum, 2004).

• Probleemid lugemise ja kirjutamisega

Lugemis- ja kirjutamisraskused on tihti seotud düsleksiaga ning võivad tuleneda varasematest keele- ja kognitiivsetest häiretest (Kliinikum, 2004). Kui lapsel on raskusi tähe- ja sõnatundmise, teksti mõistmise või õppekava nõudmistega kohanemisega, võib see vajada eripedagoogilist sekkumist. Eripedagoog toetab individuaalsete õppemeetodite rakendamist ning aitab lapsel vähendada frustratsiooni ja parandada enesetunnet.

• Keskendumisraskused ja tähelepanu puudujäägid

Korduv hajameelsus, ülesannete lõpetamata jätmine ja impulsiivsus võivad viidata tähelepanu- ja aktiivsushäirele (ATH). Uuringud näitavad, et ATH-ga lastel on võrreldes eakaaslastega madalam keskendumisvõime ja raskused sotsiaalses suhtlemises (Tur-Kaspa, 2005). Logopeed ja eripedagoog saavad aidata välja töötada strateegiaid, mis tugevdavad tähelepanu ning tegevuste planeerimist.

• Emotsionaalsed plahvatused ja madal enesehinnang

Sagedased ärritumised, vastupanuhäired ning madal enesehinnang võivad olla märgid, et laps vajab tuge eneseväljenduse ja frustratsioonitaluvuse arendamisel (Merikerand, 2023). Spetsialistid õpetavad lapsele toimetulekuoskusi ning emotsioonide äratundmise ja juhtimise viise, mis on vajalikud paremate suhete loomiseks.

• Raskused eakaaslastega suhtlemisel

Sotsiaalsed suhted arenevad läbi suhtlemise ning ATH või autismispektri häired võivad põhjustada raskusi teiste mõistmisel ja grupis käitumisel (Padrik & Hallap, 2016). Uuringud näitavad, et ATH-ga lastel on vähem arenenud suhtlemisoskused ning nad kogevad sageli eakaaslaste tõrjutust (Leonard jt, 2011). Logopeed ja eripedagoog aitavad arendada suhtlemisoskusi ja sotsiaalseid pädevusi, mis toetavad paremat kaasatust ja enesekindlust.

Varajane tugi logopeedi ja eripedagoogi poolt aitab lapsel arenguteel olulisi takistusi ületada, pakkudes individuaalset tuge ja meetodeid, mis loovad positiivse aluse edasiseks õppimiseks ja sotsiaalseks kohanemiseks. Abi otsimine on märk hoolimisest ning suur samm lapse parema tuleviku suunas.

Kui märkad lapsel mõnda neist märkidest, pöördu julgelt Akersoni spetsialistide poole – pakume tuge ja nõustamist just teie lapse vajadustest lähtudes.

Allikad:

Leonard, Milich, & Lorch, “ATH laste suhtlemis- ja käitumisoskuste hindamine,” 2011 

Eesti Tervise Arengu Instituut, “Psühholoogilise arengu häired,” 2004 

Padrik & Hallap, “Sotsiaalsete oskuste arendamine,” 2016 

Merikerand, “Keelepuude ja käitumisraskustega laps,” 2023 

Tur-Kaspa, H, “Social Functioning of Children With Attention Deficit Hyperactivity Disorder,” 2005