Koduhooldus vs hooldekodu – milline lahendus sobib sinu lähedasele?
Kui sinu pereliige vajab igapäevast tuge, võib otsus koduhoolduse ja hooldekodu vahel tunduda keeruline. Mõlemal lahendusel on oma koht ja eesmärk ning õige valik sõltub lähedase tervislikust seisundist, iseseisvusest ja pere võimalustest hooldus- ja toetuste osas.
Koduhooldus tähendab iseseisvuse ja kodusoojuse säilitamist. See hõlmab abi igapäevastes toimetustes, nagu söömine, hügieenitoimingud ja ravimite võtmine, ning turvatunde loomist tuttavas kodukeskkonnas. Koduhoolduse eeliseks on paindlikkus ja personaalsus – hooldust pakutakse vastavalt lähedase vajadustele ning inimene saab püsida oma kodus, mis lisab turvatunnet ja heaolu. Samas võib koduhooldus olla kallim ning nõuda lähedaste suuremat kaasatust ja pingutust; samuti on spetsialiseeritud meditsiinilise toe võimalused kodus piiratumad.
Paljud vallad ja omavalitsused Eestis toetavad koduhooldust rahaliselt, et kergendada hoolduse korraldamist kodus. Näiteks võib üldhooldusteenuse hoolduskulu piirmäär olla kuni 700 eurot kuus ühe teenusesaaja kohta (Riigi Teataja, 2025). Lisaks pakuvad mitmed omavalitsused hooldustoetusi erivajadusega inimestele ja nende hooldajatele, mis aitavad katta hooldusteenuste või lisakulude kulu. Sellised toetused võivad olla sissetulekust sõltuvad ja varieeruda vastavalt valla võimalustele. Näiteks Tallinnas on üldhooldusteenuse hoolduskulu tasumise piirmäär tõstetud 856 euroni kuus ning linn toetab hooldekodu koha kättesaadavust keskmise pensioni eest. Samamoodi pakuvad mitmed vallad ja omavalitsused toetusi eluruumi kohandamiseks või hooldajatoetusi vähemalt 3-aastase raske puudega inimest hooldavatele peredele.
Hooldekodu on sobivam, kui lähedane vajab ööpäevaringset professionaalset hoolt ja meditsiinilist järelevalvet, mida kodus pole võimalik tagada. Hooldekodudes töötavad väljaõppinud hooldustöötajad, kes pakuvad turvalist ja toetavat kogukonnakeskkonda. Siiski võib hooldekodus elamine tähendada kodust eemalolekut, kohanemisraskusi ja suuremaid kulusid. Samuti võib tekkida vajadus harjuda uue elukeskkonnaga, mis ei pruugi olla sama privaatne kui kodu.
Otsuse tegemisel võib abi olla mõnest praktilisest küsimusest:
- Kui palju hooldust vajab su lähedane päevas?
- Kas kodus on võimalik tagada vajalik turvalisus ja abi?
- Millised on pere rahalised ja emotsionaalsed ressursid?
- Kas spetsialistid saavad pakkuda tuge ja nõustamist otsuse tegemisel?
Soovitame alati nõu pidada koduhoolduse teenusepakkujate või sotsiaaltöötajatega, kes oskavad aidata leida just teie perele sobivaima lahenduse.
Lõppkokkuvõttes on tähtsaim, et valik tagaks teie lähedase heaolu ning tooks meelerahu kogu perele. Kui otsid usaldusväärset partnerit koduhoolduse korraldamisel, võta julgelt ühendust Akersoni meeskonnaga – aitame leida teie pere vajadustest lähtuva lahenduse.
Allikad:
Riigiteataja, „Sotsiaaltoetuste suuruste kinnitamine ja üldhooldusteenuse hoolduskulu piirmäära kehtestamine“, 2025
Tallinn Linnavalitsus, „Tallinn tagab hooldekodu koha pensioni eest ja tõstab hooldusteenuse toetust“, 2024
Riigiteataja, „Sotsiaaltoetuste määrad“, 2025